Esmaspäev, 17. veebruar 2020

Mul on paha tuju! Ma olen kurb!

Ma jagasin paar nädalat tagasi ühe tuttava naisega oma mõtteid. Või pigem oleks õigem öelda, et tema jagas enda mõtteid emaksolemise kohta ja mina vastasin, et tean mida ta tunneb ning see ei olegi alati lihtne. Emaks olemine on keeruline ja üsna lihtne on iseend sinna ära kaotada. Täna ta tänas mind ja ütles, et oli väga hea oma muret jagada ja et mina temaga enda kogemust jagasin.

See pani mind mõtlema...

Sotsiaalmeedia on täis ilusaid pilte ja murevabasid roosamannalist elu, kus lapsed on alati naerusuised ning suhted ilusad ja tülivabad. Emad on küll väsinud, aga siiski oma õnne tipul. Üldiselt on õige vastus küsimusele, kuidas läheb- ikka hästi.

Aga...

Aga kui ma tahan välja öelda, et mul on halb tuju, sest ma olen oma väikseimast kaalust 10 kg raskem ja olen oma raske töö ning vaeva jälle hammastega peeneks närinud ja ära söönud? Ma olen selle pärast ärritunud hetkest kui hommikul tõusen ja hetkeni kui õhtul magama lähen. Kui ma sellele mõtlen, siis olen vihane enda peale, et sellist mõtet mõtlen ja tean, et see pole terve. Proovin seda vaigistada, ei saa. Lähen veel vihasemaks. Tuju läheb veel halvemaks. Saan võibolla mõne "meeldiva" kommentaari stiilis, mis mossitad, päevad on v? 
Understand this: you can sound confident & have anxiety.
You can look happy & be miserable inside. You can be good
looking & feel ugly. So be kind, because every person is fighting
a battle you know nothing about.

Kui ma tahan välja öelda, et ma olen endale liiga palju tööd krabanud ja ma ei jaksa seda enam ära teha. Ma proovin mahutada oma päeva rohkem produktiivseid tunde, kui selleks suuteline olen. Ja just produktiivseid, sest selline naiivitar ma enam ei ole, et arvaksin end suutvat kaks tööpäeva ühel päeval tegevat. Nope, jääb ära, sest õhtul kell 10 mingit deebetit ja kreeditit taga ajada võtab 10x rohkem aega, kui seda hommikul kell 10 tehes. Ahh, ise oled loll ju.

Kui ma tahan välja öelda, et ma ei jaksa olla enam produktiivne ja tahan lihtsalt lebada ning telekast mingit "saasta" vaadata. Siis olen ma laisk. 

Kui mul on vahest lihtsalt paha tuju, sest ilm on hall ja pime ning oodatud lund ei ole tulemas kuskilt ja sellega jääb ka valgus tulemata. 

Ehk mida ma tahan öelda on see, et elu ei ole selline nagu sotsiaalmeedia meile üritab näidata ja me peaks rohkem rääkima oma reaalsest elust. Me peaks aktsepteerima ka meid ümbritsevate inimeste halba tuju. Võibolla on selle taga mingi suur mure, võibolla ei ole ja ta tahab lihtsalt vigiseda. Laseme tal siis seda teha. Ärme mõista hukka. Ärme lase näida, et meie lapsed kunagi ei trambi jalgu ja ülemus ei aja vahest nii vihaseks, et silme eest läheb mustaks. 

Aga... veel üks aga...

Minul võttis päris kaua aega arusaamaks, miks ma siis vahest nii tunnen. Täna tean ma suurepäraselt, et kell 3 öösel on keha kõige madalamas augus ehk see on aeg, kui inimene peaks magama ja energiat koguma, aga kui seda ei tehta, siis .... siit peaks tulema peen teaduslik jutt, aga ei tule.... energiatase on 0 ja aju hakkab ketrama kõikväimalikku negatiivset ja kurba jura. Teine aeg minu ööpäevas on kell 6 õhtul, kui ma tahaks süüa, süüa, süüa ja magada. Kuna ma seda juba tean, siis oskan ka neile kellaaegadele tähelepanu pöörata ja katsun öösel magada ja enne kella kuute süüa normaalse ning täisväärtusliku õhtusöögi, et mu veresuhkur ei langeks ja ei tekiks sellist laisklooma tunnet.

Pane tähele teise inimese halva tuju tagamaid, ole toeks, ära tee teda maha ja kuula. Lihtsalt kuula, sa ei pea aru saama kõigest, sa ei pea teda 100% mõistma, sa ei pea teda "terveks" tegema. Lihtsalt kuula.

Reede, 14. veebruar 2020

Miks sa tipsutad?

Ma ei ole mõistnud kunagi inimesi, kes joovad paar kokteili/veini õhtul toidu kõrvale. Miks? Mis see sulle annab? Kas see on probleem?

Ma ei ole karsklane. Kindlasti mitte. Käin paar korda kuus väljas ja siis ikka leiab mind baarileti eest kõrvulukustava häälega hüüdmas üks gin toonikuga ja palun mitte see männimaitseline (jah, suht veider, aga eks meil kõigil ole oma kiiksud). Ma tunnen end vabalt ja kui piisavalt vett kokteilide vahele ei võta, siis on seda järgmisel päeval tunda...

Aga.. 

Ma ei joo kunagi õhtusöögi kõrvale, mis see mulle annaks? Pigem võtab. Võtab sügava ja kvaliteetse une. Kui me oleme joonud, siis ei maga me sügavalt ja seega ei puhka ka välja. Kui me pole puhanud, siis ei tööta me järgmisel päeval prduktiivselt. Kui me pole maganud ja produktiivsed, siis me oleme torssis ja päikeseline päev võib olla üsna udune. Siis on meie tuju halb ja käitume teiste inimestega halvasti.

Seda kõike selleks, et teha söögi kõrvale paar õlut/veini/kokteili? Mis see sulle annab?
Ärge kunagi vabandage sellepärast,
kes te olete. 

Ma saan isegi mõnes mõttes aru, kui tegemist oleks kodust välja kasvanud harjumusega (väga ebaterve ja halva harjumusega siiski), aga kas selline alkoholi tarbimine on sõltuvus? Kas see on probleemiks?

Tipsutajad kindlasti ütlevad, et mul pole probleem. Fain, aga tee siis kaks nädalat alkovabalt, söögi kõrvale ainult vesi. Ilmselt ei õnnestu. Ma tahaks siiralt, et ma eksiks, aga...

Võta täna kokteili asemel vett. Maga sügavat ja kvaliteetset und ning selle asemel, et oma sõpradele nähvata, naerata neile ja ütle midagi ilusat.

Kainet reedet 🙂


Pühapäev, 9. veebruar 2020

Mida sa teed?!

Täna on pühapäeva õhtu, ma istun akrobaatika show publikus ja naudin etendust. Mul on puhkus, eemal kodumaa karget ilmast ja tõsistest eestlastest. Me oleme siin hotellis ainukesed, kes mõistavad meie keelt. Ma näen publikus silmnähtavalt joogist tütarlast, tal on tükk tegemist, et trepist kõndida. Lõpuks jõuab tütarlaps kohale, tema kõrvale võtab istet mees, kes oli algselt valinud teise koha.... Silmnähtavalt ja natuke ärevalt hakkab mees naise tähelepanu otsima. Vähehaaval see ka õnnestub, naise sõrmes sillerdab sõrmus... Tõenäoliselt on ta suhtes....

Ma ei saa sellest aru? Sa lähed sõbrannadega puhkusele ja kõik su piirid kaovad? Sa lähed sõpradega puhkusele ja sul pole enam mälu? Sa võtad puhkuse, et end seitsmeks päevaks täis juua? Sa võtad puhkuse, et oma kaaslast petta? Sa võtad puhkuse, et hullata stripiklubides ja teha mida?

Mina lähen puhkusele, et puhata oma elust. Akusid laadida oma töö ja trenni jaoks. Selle jaoks, et ma ei põleks läbi ja saaks täispööretel edasi lasta. Ma lähen puhkusele, sest mu keha vajab und ka d-vitamiini.

Aga.... 

Paistab, et on ka selliseid inimesi, kes lähevad puhkusele, et end seitsmeks päevaks pildituks juua. Inimesed, kes alustavad õllega puhkust lennujaamas hommikul kell 6. Enne seda kui tavainimsed saavad oma hommikupudru söödud. Igal õhtul hotellis ja erinevates baarides taas täis juua ja päev maha magada. Mis see sulle annab? Pohmelli, mille sa kustutad uute jookide ja oma kaaslase petmisega ja vabanduseks on see, et sul on puhkus ja tunned end vabalt? 

Peale sellist puhkust vajab iga inimene veel nädalast, et taastuda ja tagasi tööle minna. Seda joodud alkoholi mõttes. 
You must find peace,
Or you must change
your life. Lingering
between the two is what
kills you. 

Aga kuidas sa saad taas oma pea ja südametunnistuse puhtaks? Kuidas sa vaatad oma kaaslasele otsa ja ärkad temaga igal hommikul? Kas see pole mitte kahepalgeline ja ebaõiglase tema suhtes? 

Mina olen otsustanud, et selle puhkuse ajal ei vaja ma alkoholi, et tunda end vabalt. Ma ei pea tegema lollusi, mida hiljem kahetsen. Ja saan tagasi tööle naasta ilma pohmelli ja nädalase lausjoomiseta (mitte et ma muidu suudaks pidutseda rohkem kui ühe päeva). Ma kavatsen lugeda niipalju raamatuid kui ma kaasa olen suutnud vedada ja mõelda oma mõtteid selge peaga. Ma ei vaetakse oma probleeme tuimestada alkoga. 

Mõtle, äkki teed seda ka sina? Ei tuimesta oma mõtteid ja otsustad selge peaga kuhu suunas edasi. 

Päikest 


Kas inimestega halvasti käitumine saab olla põhjendatav?

Sa käitud halvasti/ebaviisakalt/solvavalt/mitte inimlikult.... teenindajaga, sest poes on järjekord liiga pikk ja sul on palav ja sa oled...