Kui väga Sa seda tegelikult tahad?!

Sinu uusaastalubadus on kaalust alla võtta? Kui väga sa seda tegelikult tahad?

Jaanuaris on spordisaalid täis, et ei mahu uksest sisse. Letid on jääsalatist tühjad, me oleme motiveeritud ja ootame esimeste tulemuste nägemist. See on ju väga hea. 

Aga....

Aga, mis siis saab kui tuleb veebruar? Kui ei jaksa enam salatit süüa ja uus elu tundub niiiiiii raaasssskkkeeee.... Kui esimesel kuul langenud kilod enam nii lihtsalt ei lange? Kas sa tahad siis ka veel alla võtta? Kas sa oled valmis üksi kodus end ise motiveerima ja treeninguid jätkama? Kas sa ostad peale väsitavat tööpäeva saiakese ja loodad saada sealt kiiret energiat või lähed koju ja hakkad kokkama juurvilju?

Aga, mis siis saab kui meie "suurepärane talv" saab sinust võitu? Kui väljas on valgete lumehangede asemel hoopis mustad ja porised lombid. Tuju on halb ja d-vitamiini sisaldus kehas nullilähedane, mille tõttu ei ole kuskilt võtta head tuju ja energiat. Kas sa lähed trenni ja sööd juurikaid või peidad end sooja diivani sisse?

Aga, mis siis saab kui sa jääd haigeks ja ei saa trenni minna? Kui ei ole isu millegi muu kui lohutustoidu ja millegi magusa/rasvase järele. Kas sa suudad ikkagi õhtul kokata ja end raamidesse sundida? Kas peakski?

Aga mis siis saab kui su lapsed jäävad haigeks? Terve päevaplaan on ööga peapeale keeratud. Sinu trennigraafik, söömisajad, planeeritud liikumine. Võibolla oled öö magamata, sest põetad haiget last. Kas siis on sul energiat teha kõike seda, et rahalt maha ei kukuks?

Aga mis siis saab, kui tööl on selline stress, et sa ei jaksa end õhtul koju tulles liigutada? Kui ainuke mõte on peas, et saaks magama. Kui päevad venivad ülipikaks ja pood on juba kinni ja sa oled oma järgmise päeva toidud jätnud ostmata/planeerimata?

Aga mis siis saab, kui sa oled halvas suhtes või lähed lahku. Pidevad tülid ja nääklemised, pidev pingeseisund, kus sa ei suuda tegeleda muu eluga.

Lühidalt öeldes, kui motivatsioon on jäänud tahaplaanile ja elu on esiplaanil. Siis tuleb küsimus, kui väga sa seda tahad?

Kui väga mina seda tahan?

Mina sain vastuse täna hommikul. Olen hetkel oma elus väga keerulises kohas, kus minu päevi täidavad erinevad tööülesanded, tihti 6-7 päeva nädalas. Samal ajal pean tegelema oma tervisega, sest see läheb iga nädalaga halvemaks, kuigi peaks minema paremuse poole. Ma ei tohi viimase pärast trennis käia ehk kalorite kulutamine on out. Ma ei maga öösiti, sest pea ketrab variant Bst kuni tähestiku lõpuni plaane välja. Ma olen pidevas pingeseisundis. Ja selle kõige juures peaksin ma tegema endale süüa, sest nii kontrollin kõige paremini, mis toit sisaldab ja kaalul väiksemaid numbreid nägema. 

Ära premeeri end toiduga.
Sa pole koer...

Peale unetut ja ärevat ööd tõusin ma hommikul ja olin nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ma mõtlesin, et ma ei jaksa endale täna putru teha. Ahhh...vahet pole, lähen võtan pirukad ja kirjutan päeva korstnasse... Nii raske oli see hommik, siis astusin ma kaalule ja nägin jaanuari algusega võrreldes 3,5 kg väiksemat numbrit. Ohh, jaa, issand, ma lähen putru tegema, ma ei lase end murda. Ma tahan ju seda olenemata kõigest ja kõigist. Fuck jaa! 

Päev ei läinud kergemaks, vaid veel raskemaks (mida on keeruline uskuda)... aga ma olin enda üle nii uhke, ma ei andnud alla, mind motiveeris sel hetkel kaalunumber, aga loodan, et suudan ka edaspidi end rööpas hoida,

Sest ma ju tahan seda!!

Väike ämber.... või noh suur

Kuna ma ei toitu konkreetsete toitumiskavade järgi, vaid panen kokku ise oma päevamenüü, siis aegajalt kontrollin ma app'is MyFitnessPal oma päeva kalorite hulka ning tuletan meelde kui palju mingi toit kaalub, mis koguse ma võiks süüa ning kui palju need kaloreid annavad.

Selle nädala alguses siis ma seda tegini ja nendel päevadel kaalun ma KÕIKE, mida suust sisse panen. Ka komme, seega tean ma, et üks maisupala komm kaalub 12 grammi ja annab 67 kalorit. Tol teisipäeval tundsin end väga kehvasti ja kuna kontoris oli taas kommihunnik laual siis võtsin ühe.... või noo kaheksa tegelikult. Panin need kõik app'i kirja ja sain kaloraažiks 534 ja see on minu üks tavaline söögikord. Terve hommiku-, lõuna- või õhtusöök. 

Minu jaoks on kõige olulisem toidukord hommikusöök, kui see vahele jääb, siis söön koguaeg ja kõike, mida magusam ja kaloririkkam seda parem.

Samamoodi on lõunasöögiga- selleks ei saa kunagi olla supp, sest siis olen kell 5 poodi minnes nõus terve pirukaleti tühjaks sööma. 

Kapitühjendus õhtul kell 11. Õnneks ei olnud
mul seal suurt midagi süüa. Õnneks.

Sel päeval otsustasin, et heaküll, kuna ma tahan oma toitumist kontrolli alla saada, siis teen ülikerge õhtusöögi. Pool kanafileed ja näkileiba ning tee. Ütlen kohe, et see oli VÄGA loll mõte. Tegelikult ma ju tean seda, et toidukordi ei tohi vahele jätta.

Peale suure söömaga nädalavahetust ei tohi samuti ainult salatit süüa ja loota, et nii saab kaalu korda. Ei saa! Lõpetad pea külmkapis ja sööd sealt kõik ära. 

Ma tean ju seda kõike. Olen seda kogenud enda nahal ja mitte üks kord. Seda on rõhutanud ka korduvalt mu toitumisnõustaja ja tegelikult on ju see loogiline. 

Ja mina seda enam ei tee, mul on ju aju olemas ning tunnen tervisliku toitumise põhimõtteid....not...

Toitumine ei ole ühekordne õppimine, vaid pidevalt tuleb endaga tegeleda ning õppida oma keha tundma. Kuulata oma keha ja saada aru, kas kell on kolm ja energia on otsas ning sellepärast sirutub käsi pirukate järgi või tahab keha tegelikult ka mingit konkreetset toitainet.

Seega kukkumine on okey, õppimine on okey, tagasilangus on okey, aga õpi  nendest ja saa võimalikult kiiresti rajale tagasi.

Kas Erikuga või Erikuta, selles on küsimus?

Kui mina oma kaalulangetamise teekonda paar aastat tagasi alustasin, siis oli minu kõrval toitumisnõustaja. Ma mäletan kui esimest korda kohtusime ja rääkisime toitumisest, taldrikureeglist, mida süüa ja mida mitte. Ma mõtlesin endamisi, et okey anna mulle palun nüüd see toitumiskava ja saame alustada. Aga.... tema ei andnud, ma ei saanud aru mis toimub. Miks? Kuidas ma siis kaalust alla võtan? Kuidas? Mu silmad olid suured ja küsimusi täis. 

Merikesel oli põhimõte, et ta ei anna oma klientidele kavasid, vaid lähtub taldrikureeglist ja aitab klientidel toitumisega järje peale saada.

Ma olin ausalt öeldes ikka veel segaduses....

Aga täna olen ma temaga sama meelt. Miks? Põhjus on ülilihtne.

Kui ma saan nõustajalt menüü ja täpsed toidud, kuupäevad ja kellaajad, millal neid süüa, siis see toimib. Jah, kahtlemata. Aga see toimib täpselt esimese nädalavaehtuseni, mida sa kodus ei veeda. Täpselt selle hetkeni kui lähed reisile ja sa ei saa enam süüa valmistada. Kui lähed maale vanaema juurde ja tema teeb söögiks pannkooke, aga sinu menüüs seda ju pole. Kehtib selle hetkeni kui poes pole porrut või just seda kapsast, mida sinu retsepti jaoks vaja on.

Nii läksid alati minu suure motivatsiooniga alanud projektid vett vedama.

Täna ei pea ma muretsema, kui terve minu päevaplaan muutub ja poes pole saada täpselt neid toiduained, mida vaja. Ma saan kõik selle kiirelt ümber mängida, just sel põhjusel, et minu nõustaja sundis mind mõtlema oma peaga. Just sel põhjusel ei vii mind rivist välja ka kiire tööpäev, ootamatud plaanimuudatused või ka maale vanaema juurde sõit. 

Seega olen mina selle poolt, et inimesed õpivad oma peaga mõtlema. Toitumiskavadest saab kindlasti häid retsepte ja ideid, aga nende 100% kasutamine viib tavaliselt kiire lõpuni ja vanade harjumuste juurde naasmise. 

Meil kõigil pole ju toitumisnõustajat varrukast võtta, kuidas siis saab olla kindel, et minu valitud toidud on parimad ja viivad eesmärgini.

Mina kasutan aegaajalt app'i MyFitnessPal. Võtan nädalase perioodi ja panen sinna kirja absoluutselt kõik, mis suhu panen võimalikult täpse kaaluga. Jah, see võtab aega ja harjumist, aga kui perioodiks võtta nädal või kaks, siis ei ole see nii pikk aeg ja samas saate kontrollida suhteliselt täpselt kui suur on teie päevane kaloraaž. 

Selleks, et dieedist saaks eluviis, peaks sellesse suhtuma samuti kui eluviisi. Seega kasutage rohkem taldrikureeglit, lugege aegajalt kaloreid ja nautige protsessi :)

Kust alustada!?

99% minu elumuutvaid lubadusi seoses kaaluga on läbikukkunud, sest ma olen ennastliialt piitsutanud. See tähendab, et ma keelasin endale ära kõik hea ja jäid ainult kana ja juurikad ja keegi meist ei soovi elada ainult kohustustega elust igasuguse magusamaitse puudumiseta.

Kuna eesmärgiks ei ole lühiajaline dieet või täpne toitumiskava jälgimine, siis soovitan mina alustada 

Hommikusöögist.

Tean omast käest, et kui jätan hommikusöögi vahele, siis võin päeva korstnasse kirjutada, sest siis tekivad mul isud magusa ja rasvase järele ja ma ei suuda end enam kontrollida. 

Seega  1 samm korraga ja alustame hommikusöögist.

Minu lemmikud on:

Puder täistera helvestest keedetuna pooleks vee ja piimaga ning peale või (see päris või ikka, mitte margariin). Veel võib lisada erinevaid seemneid, marju, banaani, pähkleid jne.

Kodune müsli sobib eelkõige neile, kes ei saa hakkama oma magusavajadusega. Seda on ülilihtne valmistada ja saab pühapäeval terve nädala koguse ette teha. Mina söön tavaliselt koos maitsestamata jogurtiga.

Müsli retsept

250g kaerahelbeid

45 ml chia seemneid

45ml seesamiseemneid

45ml kõrvitsaseemneid

30ml mett

30ml kookosrasva = 360g müslit

Aseta kõik ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadi juures, seni kuni on kuldne ( u 10-12 min), vahepeal sega.

Retsept on pärit toitumisnõustajalt Merike Käärma.

Seega, rahulikult ja stabiilselt. 

 

Mis oli minu uusaastalubadus?

Seda, mida ma libasin endale sel erilisel ööl, ma ei avalda :) Küll aga, räägin ma sellest mida ma sel korral ei lubanud, kuigi eelevatel aastatel on olnud see mu nr 1 lubadus.

Miks siis sel aastal teisiti?

Sest see ei ole lubadus, ega soov- mul on plaan ja ma hakkan eesmärgi nimel tööd tegema.

Nimelt olin ma terve detsembri rivist väljas, see tähendas, et olin vastu oma tahtmist sunnitud voodis puhkama (ja ma olen selles halb) ja kuna minu liikumine oli nullilähedane, aga isukene hea ning ma tõesti ei keelanud endale midagi, sest soovisin oma verenäitajad korda saada ja korralikult süües seda ei juhtu. Jätame siit välja asjaolu, et ma sõin ka päris palju kommi, kuigi neil "eriti" toetväärtust pole... Arvestades kõike eelnevat sain korda oma tervise ja sellele lisaks ka 7 "suurepärast" lisakilo. 

Jah.... Ma kaalun täna 80,5 kg (ja seda on üliraske siia kirja panna).

Seega hakkan ma tegelema oma suure(pärase) kehakaaluga ja minu eesmärgiks oleks jaanipäevaks kaaluda 70 kg ja jõuludeks 65 kg. 

Ja kuna kaaluteema tuli meil ka sõbranna K-ga jutuks, siis otsustasin, et sel korral riputan ma end ise vabatahtlikult häbiposti ja see blogi muutub sel aastal suuresti söömise ja kaalunumbrite kui ka trenni jutunurgas.

Äkki suudan sellega motiveerida nii end kui teisi. Kindlasti võtan käsile just keerulisemad teemad: oma kehaga leppimine, magusasõltuvus, motivatsioon või selle puudumine, järjepidevus ja kõik need teemad, mis löövad tugevasti kui jaanuari esimene pool on möödas ja enam ei jaksa oma uut ja imelist elu elada.

Miks ma seda teen?

Aasta viimastel päevadel istusime sõbrannaga laua taga ja jutt voolas ning teemaks tuli minu kaalutõus. Tema kurvikas ilus ja enesekindel naine ütles, et jaa, ma tahaks ka uuest aastast alla hakata võtma, aga see pole mul kunagi õnnestunud. Ta ütles, et saab kõik oma eesmärgid ja mehed :) keda soovib, aga dieedi puhul anna esimesena alla.

Anna endast parim, sellega, mis sul on ja seal kus sa oled.

Ma küsisin temalt: Kui sa tunned end hästi ja saavutad elus kõik, mida soovid ning kehakaal pole probleem, siis kas sa peaksidki kaalu langetama?

Selle peale tuli vastuseks kindel jaa, ta ei tunne end oma kehas siiski hästi ja tahaks kanda ilusaid riideid ja tunda end hästi. 

Minu vastus on suuresti sama, ma teen seda enda pärast, et tunda end oma nahas hästi ja enesekindlalt ning kui mina tunnen, et nüüd on piir, siis lõpetan ka numbrite vähendamise.

Aga teisest küljest olen ka seisukohal, et kõik naised ei pea olema kehamassiindeksi järgi just selles või tolles kaalus. Kui naine tunneb end hästi sellisena nagu ta on, siis võib ju kaalu peal olla mistahes number. Mitte kedagi ei tohiks see häirida.

Seega kui sa oled endaga rahul, siis võta popkorn ühte kätte, telefon teise ja loe mu tõusude ja mõõõõnade kohta, aga kui sa ei ole rahul sellega, mis sul on või ei ole, siis alustame koos.