Kui su telefoni aku saab tühjaks, siis sa paned selle ju laadima?

Minu eesmärk oma kogemuste jagamisega oli, see et inimesed julgeksid tunnistada endale, rääkida kõva häälega depressioonist ja abi otsida. Muidugi ei ole minu võimuses maailma muuta, aga nagu öeldakse selleks, et muuta maailma tuleb muuta ennast ja sellest ma just alustangi.

Ma olen viimasel ajal kohtunud mitmete  inimestega ja üsna ruttu jutu sees tuleb välja, et neid vaevab kas depressioon, ärevus või on nad mõistnud, et me ei tulnud siia ilma ainult... tsiteerin:“ Sööma, seksima ja sittuma.“

Mis tunded mind valdavad kui ma seda kuulen? Hirm.... sest ma mõistan, kui paljusid inimesi kimbutavad taolised haigused. Kas see on saamas tänapäeval normiks? Kas me peame leppima sellega, et elu on ulmeliselt kiire, mille tulemusena meie keha enam ei jaksa? Kas me peame leppima tänapäeva moodsa haigusega? Kas 20 aastat tagasi ei olnud inimestel depressiooni? Või sellest ei räägitud?

Mul oli mõni aeg tagasi vestlus mehega, kes on olnud tippjuht nii Eestis, Venemaal kui ka mujal Euroopas. Tema võtab täna peoga rohtusid, et kontrolli all hoida oma vaimset tervist. Lisaks tegeleb ta enda füüsilise kehaga ja teeb asju, mis tooksid rahu hinge. Tema sõnad minule olid, et see on normaalne. Tippjuhid peavad töötama ja endast palju andma. Kui tahad karjääri teha, siis harju sellega, et vaimset tervist toetavad rohud on sinu igapäevane argipäev.

Meie ülesanne ei ole inimesi parandada.

Meie ülesanne on inimesi armastada,

 isegi siis kui nad on katki.

Osalt ma mõistan seda, sest olen ise läbipõlenud ja see on kerge tulema, kui keskendud tööle ja eraelulistele probleemidele ning jätad enda mina tahaplaanile. Teisest küljest hirmutas mind see jutt ja pani sügavalt mõtlema. Millist elu ma endale soovin? Kui tähtis on mulle minu hingerahu? Kui tähtis on 8 tundi rahulikku ööund? Aga kui tähtis karjäär? Kui tähtis end rahaliselt kindlustada? Kui tähtis on piisavalt palju aega veeta oma lähedaste ja perega?

Ja ma olen otsustanud, et tahan karjääriredelil tõusta, panustada sellesse, et oleksin materiaalselt võimalikult kindlustatud, aga!!

Ma ei lepi sellega, et  juhid peavad end tablettide näol tasakaalustama.

Ma olen otsustanud, et mina tegelen täna, homme ja ülehomme sellega, et treenida oma vaimu. Täpselt samamoodi nagu ma käin trennis jooksmas ja see on täiesti normaalne, siis peaks olema ka vaimu treenimine normaalne.

Sest, kui sinu telefoni aku saab tühjaks, siis sa paned selle ju laadima? Miks me seda enda keha puhul ei tee?