Palju räägitakse võrdõiguslikkusest ja naiste töös ning karjäärist. Ma arvan, et see on väga oluline teema ja sellest tuleks veel enam rääkida. Kuid minu jaoks on siin aga...
Naistele on loodud võrdväärsed võimalused töötamiseks ja soo järgi ei tehta karjääriredelil tõusmisel vahet. Kuid juhtivatel kohtadel töötab siiski rohkem mehi kui naisi. siin võib olla palju erinevaid põhjusi ja mina kirjutaksin siin ühest. Sellest, millised kohustused on naistel veel peale tööelu ja miks on mehed edukamad.
Kui inimene soovib teha tõusu tööalaselt, siis tähendab see seda, et tuleb ka rohkem panustada, pahatihti ka ajaliselt, aga kuidas saab naine seda teha, kui poes on käimata, lapsed veel lasteaias, söök tegemata, kodu koristamata ja trenn ning aeg endale võiks ka siia mahtuda.
Pahatihti on enamus koduseid toimetusi naise õlul, millega tuleb laveerida igapäevaselt ja meelejärele olla mitmetele inimestele:
- Ülemusele, sest tahaks end tööalaselt teostada.
- Laste õpetajatele, sest head emad ju lähevad KOHE peale ametlikku tööpäeva lõppu lastele aeda järgi ja oiii kui seda ei teha, siis on hukkamõist kiire tulema.
- Lastele, sest emana tahaks anda neile piisavalt palju ema-lapse aega.
- Iseendale, et ei peaks minema õhtul magama teadmisega, et täna jäi tuba koristamata, tervislik söök lastele tegemata, trenn? millal see veel? ja töö...
- Ühiskonnale, paljudele võõrastele inimestele, kelle arvamus on meile oluline. Miks? Kes seda enam teab...
Mehed seevastu teevad tööd ja karjääri ning toovad raha koju. Väsimusest ei jõuta koduseid toimetusi teha... ja naine teeb ju need kõik ära. Milles probleem?
Siin kallid mehed unustate te ühe asja, teie naine käib ka tööl ja toob raha koju ja on samuti väsinud, aga ometi on kodu (enamasti) korras, toit laual ja lapsed kasitud.
Hetkel teen ma liiga paljudele meestele, kes on oma kaaslastele toeks ja sellised mehed on kaaslased keda hoida. Teine hulk mehi peaks aga endalt küsima:
Mis on põhjus, et mu naine on nii tusase näoga? Äkki olen mina tema õlule liiga suure koorma jätnud?
Kas ma saaksin oma naist kodutöödes aidata?
Kas ma teen täna ise õhtusöögi ja käin enne poes?
Kas ma viin lapsed ise lasteaeda, selleasemel, et öelda, ma ei vii, sa harjud sellega ära?
Näib, et meestel on valikuvõimalus öelda, ma olen väsinud, ma vaatan telekat/puhkan/tšillin sõpradega baaris/istun arvuti taga, aga sinu naisel kulla mees ei ole sellist võimalust, tema peab oma tööd ära tegema.
 |
| Lapsed, kes söövad mõnikord Coopi valmistatud toitu ja vaatavad multikaid |
Selle suure hala lõpetuseks võin ma tuua välja ka asja positiivse külje. Mehed, kes kasvatavad oma käitumisega naisi, kes peavad laveerima miljoni kohustusega, teevad viimastele teene.
Miks?
Sest ühel päeval kui sa oled vallaline/üksikema, siis kallis naine, sinu maailm ei jää seisma, sest sa oled harjunud tegema kõike seda eelnevat. Me teame täpselt kust vaadata veenäitu ja kellele see saata, kust saada abi kui autol on taaskord mingi jama, me leiame ka lahenduse kui öösel on laps haigeks jäänud, aga sul on järgmisel päeval koosolek ja kohtumised, mida pole võimalik tühistada, kuidas tegeleda jonniva lapsega poes ise samal ajal pingsalt mõeldes, et kõik asjad õhtusöögiks saaksid korvi, kuidas panna paika logistika lasteaed-töö-lasteaed-pood-kodu-trenn jne jne.
Mina olen üks neist naistest, kes saab hakkama kõigega ja kui ei saa siis mõtlen välja, kuidas on see võimalik AGA....
Ma olen õppinud, et alati ei peagi jõudma kõike ning selle kõige juures ei peaks ükski naine/ema end süüdi tundma, sest mitte midagi ei juhtu kui lapsed söövad ühel õhtul friikaid, midagi ei juhtu kui ma trenni täna ei jõua, mitte midagi ei juhtu kui nõud jäävad pesemata ja pesukorvi luuk ei lähe enam selle kuhja all kinni... ausõna! Ma olen proovinud!
Naised, ei tohi unustada, et me jõuame, oskame, saame hakkama kõigega, aga sealjuures olge ka laisad, haavatavad, isekad. Olge naised :)
Silja, olen sinuga suures osas nõul, kuid paljuski peame ka iseendale otsa vaatama.. need mehed valime me ise enda kõrvale ning nad on täpselt sama abitud kui me neil olla laseme. Õpitud abitus.. naine teeb suhte alguses hea meelega kõik ette-taha kuid kui üks hetk tekib sellest eeldus ning isenesest mõistetavus on garanteeritud, et üks aeg viskab ära naisel. Õnneks on asjad muutumas ning laste kasvatamine ei ole enam üksnes "naiste töö". Mul ei tule hetkel meelde, mis tolle mehe nimi oli, kuid ta kirjutas väga vahvalt kuidas ta oma 4 lapsega poes käis ja kiita sai, mispeale ta ütles, et miks saab mees kiita kui tubli aga naist kritiseeritakse tema laste arvu, ta väljanägemise, laste käitumise jne põhjal. Pika jutu lõpuks-rääkimine ja aus eneseväljendus on iga suhte alus, siis ei ole eeldusi ja pettumusi. Alati ei pea olema perfektne, anname andeks endale ja teistele, ka püüdlusi tuleb hinnata. Tänud vahva kirjatüki eest ja värvilist sügist sulle ja su perele!
VastaKustuta