Ma olin paks..mul on ikka veel tunne, et see ei ole õige asi...

Ma olin 25+ aastane, üksikema, kes proovis hakkama saada tööga, lastega, suhetega ja endaga. Endaga, tähendab seda, et ma ei meeldinud endale, ma olin paks. Aga mis ma võtsin ette selleks, et olukorda muuta?

nr 1: vingusin, et ma olen paks...palju.
nr 2: pidasin dieeti. Alustasin igal esmaspäeval ja lõpetasin parimal juhul neljapäeval, halvemal juhul teisipäeval...
nr 3: vingusin veel.

Ja siis olin kurb, et muutusi ei tule. Jah, tõesti miks :D

2 aastat tagasi, kus ma arvasin, et minu
õnnest on puudu ideaalkaal...

Siis kaks aastat tagasi sügisel kuulutas Delfi, et kandideeri, aitame sul saavutada välimust/kaalu, mida soovid. Ma mõtlesin, et kandideerin ja siis unustasin selle teema, sest antud teema on natuke nagu loto ja lotos ei võida ma kunagi. Ma mõtlen seda päriselt...

Aga läks mööda mõni aeg ja mulle helistati, et tule, alustame. Mida?! Millega?! Eksisite numbriga?! Aga nii algas minu elus uus ajajärk. Täna kaks aastat hiljem olen 20 kg kergem ja saavutasin juba paar kilogrammi tagasi oma kõige suuremad eesmärgid. Nüüd on mu elu nagu lill, sest õnnest oli ju puudu õige kaalunumber, ma olen enesekindel ja mu ees on maailma valla...

NOT...

Jah, antud programm aitas saavutada minu eesmärgi, milleks oli alla võtta. Ja ma pean tunnistama, et tõenäoliselt ilma Delfit oleksin tänanseni ainult vingunud ja alustanud igal esmaspäeval uuesti. Ühesõnaga kuna mul taob kuklas pidevalt, et pean tubli olema, siis ei saanud ka selles programmis feilida. Ma saingi sealt suurepäraseid teadmisi, tutvusin toitumisnõustajate ja treeneritega, kes on mu elu jäädavalt muutnud ja ei vahetaks antud kogemust millegi vastu, aga milles siis asi? Miks ma ei tunne end oma kehas siiani hästi?

Ma siiralt arvasin, et kui eesmärk on täidetud, siis olen oma kehaga rahul, aga seda rahulolu ei tulnud. Pikka aega ei saanud ma aru miks? Eestis ei ole ma kohanud ka inimest, kes sellise teemaga tegeleks. Toitumisnõustajaid on meil väga palju ja neid leiab iga nurga peal. Aga nõustajaid, kes tegeleks enda välise minapildi objektiivse hindamisega... ei ole veel kohanud. Samuti ei ole leidnud eestikeelset kirjandust antud teemal. Miks?

Tänapäev... aga õnne ei tulnud.

Tänapäeva maailmas, kus ajakirjades on fotoshopitud modellid ja igal teisel leheküljel on uus dieedinipp, kuidas 3 päevaga 5kg alla võtta. Rääkimata sellest, et noored neiud lappavad neid ajakirju, teen seda ka mina ja eneselegi teadmata saavad sellised ideaalsed kehad ja ebamõistlikud, mõnel juhul isegi tervisele kahjulikud, dieedid normiks. See on uus normaalsus.

Minu minapilt on kindlasti suuresti mõjutatud meediast ja suurest ideaalsuse ihalusest, aga ka kindlasti lapsepõlvest, kus ma olin alati nö suure kondiga tüdruk. Aga mõnel määral on tegemist ka sellega, et minu aju ei tule füüsilisele kehale nii kiiresti järgi ja ei taha veel uskuda, et peeglist vaatab vastu poole väiksem naine, kui paar aastat tagasi.

Olen jõudnud mõistmisele, et kui ma ei armasta end 92 kilosena, siis ei tee ma seda ka 72 kilosena. Seega on mul küll täna uued eesmärgid, aga õpin end iga päev aktsepteerima ja vaatan suure austusega naisi, kes on pluss suuruses, aga enesekindlad, ilusad ja avatud, sest kaal ei defineeri meid. Kaal ei ole peamine. Peamine on see, et me tunneksime end oma kehas hästi ja ei laseks meedial ning ümbritseval maailmal end mõjutada.

Tundub lihtne soovitus, aga elus kahjuks asjad nii lihtsad ei ole..

The hard part isn't getting your body in shape. 
The hard part is getting your mind in shape...