Mina elan Eestis ja olen tähele pannud, et meil on olukord radikaalselt vastupidine. Eestlane ütleb pigem kui halb sa välja näed ja rõhutab seda ikka usinalt, samas väljateenitud ja ausate komplimentidega ollakse väga-väga kitsid.
Sa oled nii magamata näoga? Miks sul padi veel näos on? Sa oled täna nii väsinud, ei mitte magamata, aga nagu väsinud?
Tõesti?!
Paljud inimesed enne ütlevad ja siis alles mõtlevad. Kui mõtlevad. Jah, võibolla olen ma tõesti magamata näoga, sest ma olen üksikema ja mu laps on haige, mis tähendab, et ma pean iga poole tunni tagant teda rahustamas käima, vett andma, rohtu manustama ja siis proovima uuesti uinuda.
Jah, võibolla olen ma väsinud näoga, sest mu õlgadel on palju muresid, mis vajavad lahendamist.
Aga pahatihti on hoopis nii, et ma tunnen end suurepäraselt, olen maganud terve öö ja saan hommikul kolleegilt ebameeldiva muige taustal küsimuse: "Noh, miks sa nii siit välja näed? Ei saanud magada?" Hmmm..... tänan, kallis eestlane, kes sa nii aus oled ja rikud sellega minu heatujulise hommiku.
"Sul on Škoda, Subaru, Audi vms.? Isssssaaanndd, mul hakkab kõrvast verd jooksma. Miks sa selle auto ostsid?"
Mida ma oskan sellises olukorras vastata...
"Sa näed oma punase huulepulgaga välja nagu prostituut."
"Sellise soenguga tuledki?"
"Selle panedki selga?"
"Su juuksed näevad välja nagu lakutud lammas."
Ma võiks seda loetelu jätkata veel kaua. Olen nõus, et ameeriklaste liigne võlts suhtumine ei ole vastuvõetav, aga seda ei ole ka eestlaste suhtumine. Enne kui me teeme (sh ka mina) mõne mõtlematu kommentaari võiksime mõelda, kas sellise käitumise/välimuse taga on midagi enamat kui lihtsalt magamata öö, sest lemmiksarja hooaeg tuli lõpuni vaadata. Peaksime mõtlema, kas me teeme nende kommentaaridega teisele poolele haiget. Kas niigi maailmas kus naistel on palju kanda, sest me peame välja nägema sellised ja tollased, on halb märkus see mida üks ebakindel (noor) naine vajab.
Kas meie asi on hukka mõista kui inimene sõidab sinist värvi autoga? Kas meie asi on hukka mõista kui inimene vahelduse mõttes "triigib" oma lokkis taltsutamata lokid sirgeks? Kas meie asi on hukka mõista kui naine lõikab oma juuksed maha ja värvib need kollaseks?
Teisest küljest peaks "komplimente" saavad naised/mehed väga hoolega mõtlema milliseid neist nad lasevad endale ligi ja millised põrgatavad nö tagasi. Me ei saa ei täna ega tulevikus kontrollida mida inimesed meile ütlevad või kuidas meisse suhtuvad, aga me saame kontrollida seda kuidas ja kas me need sõnad võtame omaks. Kas me solvume nendest või pühime need maha nagu vihmapiisad aknalt.
Aga...
Õnneks ei tee eestlased kogu aeg halgu komplimente. Väga paljud meist ütlevad midagi ilusat ja head ning see on võlujõud millega muuta maailma. Südamest tulnud siirate komplimentidega võime me muuta inimese päeva päikeseliseks, võime tõsta tema enesekindlust ja samme seda ka ise kuhjaga tagasi, sest inimene, kes on õnnelik kiirgab seda välja ning annab ka teistele edasi.
Ärme ole mossis sügisesed eestlased, kes kannavad musta ja kelle huultelt kostub lauseid stiilis: "Miks sa nii sitt välja näed?" Oleme kevadised ja värve kandvad eestlased, kes ütlevad siiraid südamest tulevaid lauseid: "Oo sul on uus soeng. Ilus."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar